Muuseumi teise korruse näitusesaalis on Virgylia Soosaare joonistuste ja Katrin Põdra loodusfotode näitus.
Virgylia on tuntud oma lustakate loomajoonistuste poolest, mis siiani peaasjalikult porselannõusid kaunistasid. Nüüd on tema loomapildid, ehk vikilapsed, nagu ta neid nimetab, asunud elama uut humoorikat elu kalendri lehekülgedel. Loomi on jagunud kaheteistkümnele joonistusele.
Katrin Põdra endast
Minu esimesed kokkupuuted pildistamisega pärinevad veel sügavast nõuka-ajast, kui ma veel noor ja ilus olin. Aparaat oli Vilia Avto, mis määras säriaja juba automaatselt ja oli isa Zenidi kõrval ikka tehnika suurem saavutus. Tol ajal oli põhiliselt kasutuses diapositiivfilm. See periood kestis 5–6 aastat ja siis saabus mustvalge filmi periood, mis hõlmas lisaks pildistamisele ka ise filmide ilmutamist, pimikus piltide filmilt paberile võlumist ja ka esimest koos sõbrannadega tehtud moeajakirja (ise kombineerisime moekad riietused, ise pildistasime, ilmutasime ja kujundasime ka ajakirja). Siiani on veel meeles ilmuti lõhn ja tundidepikkused katsetused pimeduses. See periood lõppes umbes 1988. aasta paiku ning pildistamisse tuli pikk paus.
Järgmine kokkupuude sai alguse 2000. aastal, kui mu abikaasa ostis peegelkaamera Canon 300. Üsna ruttu omastasin kaamera enda valdusesse ja sinna see jäigi.
Mõned aastad hiljem vahetasime filmikaamera välja Canon EOS D30 vastu ja see sai digimaailma sukeldumise alguseks. Üsna samal ajal hakkasin ka ehete valmistamisega tegelema ja loogilise jätkuna tuli hakata ka neid pildistama. Samas jäin ka loodus- ja makrofoto juurde ning vahel sattuvad pildile ka koerad.
Nüüdseks on aparaadiks Canon EOS 1100D, mis on selline üsna keskmiste omadustega ja ajab ju lihtsamad asjad ära. Samas tuleb tunnistada, et tihtipeale haaran kaamera asemel pildistamiseks ka nutitelefoni. Eks see inimene ole juba kord selline pisut mugavavõtu loom.